 |
Uudised |
 |
|
|
Light&Love rahvusvaheline noortelaager 2010 toimub Lätis
19 - 24 juulini toimub Lätis projekti Light&Love rahvusvaheline noortelaager (Light&Love Summer School 2010: International follow-up youth camp). Eestist sõidab laagrisse kümme aktiivset projektiga seotud noort.
19. juuli 2010
Ilmus avameelne raamat seksist
Sellel nädalal jõuab poelettidele avameelne ja aus raamat seksist „Nii kuum on tunne! Noorte oma seksiraamat“(kirjastus Menu). Raamat räägib piinlikkuse ja valehäbita seksist ja kõigest sellega liituvast: tunnetest, suhetest ja igatsusest, tervisest ja arsti läbivaatusest, tõest ja müütidest, eneseusaldusest ja õigusest oma kehale. Lõbusate illustratsioonidega raamat kirjeldab seksuaalset arengut ning rõõme ja riske, mis kaasnevad seksiga.
1. juuni 2010
|
|
| |
   
Millist rasestumisvastast meetodit eelistad?
Tulemused
|
|
|
|
Naise suguelundite ehitus ja talitus
01.08.2007
VÄLIMISED SUGUELUNDID:
Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega.
Suured häbememokad - häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega.
Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad.
Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokkupuutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning mängib naise seksuaalsuses tähtsat rolli.
Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub.
Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal.
Pärak - pärasoole avaus.
Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet.
Neitsinahk (hüümen) - mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust.
SEESMISED SUGUELUNDID:
Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu.
Emakakael - asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud.
Emakas (lad. k. uterus) - pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis.
Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine.
Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud, ja seal toodetakse naissuguhormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse.
Munarakud. - Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda. Viljastumisvõimeliseks saab nendest ainult iga sajas munarakk.
Pilt: "Seksuaalkasvatus. II-III kooliaste. Õpetajaraamat" (Tallinn, 2005)
|
 |
 |
|
 |
|
