Peatüki kirjutamise juures on osalenud Kai Part, Siiri Põllumaa ja Made Laanpere


Naistearst e. günekoloog on arst, kes tegeleb tüdrukute ja naiste terviseprobleemidega. Eestis töötavad günekoloogidena enamasti naised, aga üksikuid mehigi võib selles ametis kohata. Naistearsti jutule saad naistenõuandlas või polikliinikus, erakliinikus või noorte nõustamiskeskuses. On arste, kes töötavad üksinda, kuid enamasti on abiks kas ämmaemand või õde.

Otsus naistearstiga nõu pidada näitab, et oled saamas täiskasvanuks ja oma tervist hindavaks nooreks naiseks. Et end esimesel külastusel naistearsti juurde kindlamini tunda, peaksid ühtteist teadma ja mõnede asjaoludega arvestama.


Millal on soovitav külastada naistearsti?

Naistearsti on soovitav külastada näiteks siis, kui:

- Oled suguelu alustamas ja tuled nõu küsima sobiva rasestumisvastase vahendi leidmiseks. Sel puhul võib esimene külastus piirdudagi vaid vestlusega. Günekoloogiline läbivaatus pole sellisel juhul vältimatult vajalik, kui sa seda ei soovi.

- Oled juba suguelu alustanud ja tunned end hästi, kuid soovid end lasta kontrollida. Võiksid selle plaani võtta soovitavalt poole aasta jooksul pärast suguelu alustamist ning edaspidi vähemalt kord aastas kogu elu jooksul.

- Tahad naistearstilt nõu küsida erinevate rasestumisvastaste vahendite kohta.

- Enamasti suudavad naistearstid ka suguelu küsimustes nõu anda, näiteks kui sind vaevab mure, et vahekord on valulik või sa ei saa orgasmi.


Kindlasti peaksid arsti poole pöörduma juhul, kui:

- Sul või sinu partneril on kahtlus, et võid olla nakatunud mõnda sugulisel teel levivasse haigusse või esineb kaebusi, mis viitavad sellele - näiteks rohkenenud või halvalõhnaline voolus tupest või kusitist; põletav tunne või valu urineerimisel; haavand, vohand või vill peenisel, tupes, päraku ümbruses või suus; nahaärritus suguelundite piirkonnas; valud alakõhus. Sellisel juhul saab naistearst nõu anda vaid siis, kui ta on sind läbi vaadanud ja vajalikud proovid võtnud. Läbivaatust peljata pole põhjust! Lase arstil endale täpselt selgitada, mida sul teha tuleb ja milles läbivaatus seisneb. Alati pole loetletud kaebuste taga sugulisel teel leviv haigus, tegemist võib olla ka seenpõletiku või tupe mikroobikoosluse häirega, mis enamasti vajab ravi.

- Sul on menstruatsiooniga seotud kaebusi: näiteks ebatavaliselt pikk, vererohke ja/või valulik menstruatsioon.

- Oled 16 ja menstruatsioon pole veel alanud.

- Menstruatsioon ei ilmu oodatud ajal ja oletad, et võid olla rase.


Tule ka sel juhul, kui olid vahekorras ilma rasestumisvastast vahendit kasutamata või juhtus midagi kondoomiga. Kui last saada pole plaanis, on 72 tunni jooksul pärast vahekorda võimalik kasutada nn. SOS-pille ehk �hädaabitablette�. Neid saad osta apteegist ilma retseptita. 


Enne läbivaatust

Aeg läbivaatuseks lepitakse tavaliselt kokku telefoni teel või kohale minnes.

Kui sul peaks olema kokkulepitud ajal menstruatsioon, siis helista oma arstile ja pea nõu, kas minna läbivaatusele määratud ajal või kokku leppida uus aeg lähimas tulevikus. Ära kasuta tupesiseseid raviks määratud või rasestumisvastaseid kreeme, vahte ega küünlaid 24 tunni jooksul enne naistearsti juurde minekut.

Kindlasti on abi regulaarselt peetud menstruatsiooni-kalendrist (tavalisse kalendrisse kirja pandud menstruatsioonide alguse- ja lõpuajad), võta see vastuvõtule kaasa.

Enne visiiti tühjenda põis ja pese ennast. Ära ainul tuppe seestpoolt pese, see segab arstil õige ülevaate saamist. Kuna tupes elutsevad seda kaitsvad mikroobid, laktobatsillid, mis hoiavad tupekeskkonna vajalikku happelisust, võib tupe pesemine pigem selle loomulikku keskkonda kahjustada.


Millest vastuvõtul räägitakse?

Ära unusta, et Sul on õigus privaatsusele ja konfidentsiaalsusele, sõbralikule ja turvalisele kohtlemisele, küsimuste esitamisele ja oma arvamusele!

Tõenäoliselt küsib arst sinult mitmeid küsimusi, ka selliseid, mida teised arstid tavaliselt ei küsi. Näiteks:

- Mis vanuses algasid sul menstruatsioonid?
- Kui pikk on tavaliselt vahe sinu menstruatsioonide vahel?
- Kas menstruatsiooni ajal tuleb vähe, keskmiselt või palju verd?
- Kas sul esineb menstruatsioonivalusid?
- Millal oli sinu viimane menstruatsioon?
- Kas oled olnud seksuaalvahekorras?
- Kas oled kasutanud kondoomi?
- Mitu seksuaalpartnerit sul on olnud?
- Kas sul on olnud rasedusi?
- Kas oled varem naistearsti külastanud?

Need küsimused on vajalikud selleks, et arst teaks, kuidas sind uurida, milliseid analüüse või uuringuid teha ja kuidas läbivaatuse või analüüside tulemusi hinnata. Veel palub ta sul meenutada kõiki haigusi, mida oled kunagi põdenud ja küsib kasutatavate ravimite kohta ning mõõdab vererõhku.


Kuidas läbivaatust tehakse?

Arst vaatab sind üle nii seestpoolt kui ka väljastpoolt. See pole valus ning selleks kulub tavaliselt 5-10 minutit.

Kõigepealt vaatab arst sind üle väljastpoolt, katsub su kõhtu ja vaatab üle rinnad.

Günekoloogilise läbivaatuse tarvis tuleb sul aluspüksid ära võtta, spetsiaalsesse tooli ronida ja poollamavas asendis jalad tugedele tõsta, et jalad oleks kindlalt toetatud ja mugavas asendis. Arst ise istub läbivaatustooli jalgadepoolse otsa juurde, nii on tal kõige parem läbivaatust teha.

Selline asend võib sulle esialgu veider tunduda, võid närveerida ja tunda kohmetust, kuid peatselt sa harjud sellega. Kindlasti on sul õigus paluda, et läbivaatusruumi keegi teine ei siseneks või vastupidi - kui soovid, et läbivaatusruumis viibiks ka õde või keegi sinu lähedastest, võid paluda tal julgustuseks käest kinni hoida. Hingates rahulikult nina kaudu sisse ja sama aeglaselt suu kaudu välja, saab lõõgastada kõhulihaseid ning muuta läbivaatuse sujuvamaks nii sinu kui arsti jaoks.

Enne esimesele läbivaatusele minekut on hea ise teada, kuidas sa altpoolt välja näed. Ennast saab uurida varrega peegli abil või asetades väikese peegli jalgade vahele vannitoa põrandale ja kükitades selle kohale. Iga naine näeb välja pisut isemoodi. Näiteks võivad suured ja väikesed häbememokad olla väga erineva suurusega.

Läbivaatuse tegemiseks paneb arst kätte kilest või kummist kindad. Esmalt vaatab ta üle Sinu välised suguelundid: suured ja väikesed häbememokad, kliitori e. kõdisti, tupeava ja kusetoru avause. Vajadusel katsub ta ka kubemepiirkonna lümfisõlmi ja vaatab pärakuava.

Selleks, et näha tuppe seestpoolt, on arstil plastist või metallist vahend, mida nimetatakse tupepeegliks. Peegli tuppe viimisel tunned vähest venitust. Proovi end maksimaalselt lõdvestada ja hinga rahulikult. Ütle arstile kohe, kui sul kuskilt valus on. Kui Sa veel vahekorras ei ole olnud, siis arst läbivaatusel tupepeeglit ei kasuta. Peegli abil näeb arst tupevoolust, tupe limaskesta seisundit ja emakakaela ning saab võtta vajalikud analüüsid. Selleks võtab arst peente vatipulkade või harjakeste abil pisut lima emakakaela kanalist ja tupe limaskestalt. Saadud materjal määritakse alusklaasile või pannakse katseklaasi ja saadetakse laboratooriumisse. Läbivaatuse ajal tunned kindlasti tupepeegli kerget survet, kuid analüüside võtmist sa ise tõenäoliselt ei tunnegi.

Võtnud peegli välja, paneb arst sulle kaks sõrme tuppe ja katsub samal ajal teise käega läbi kõhu seesmisi suguelundeid - emakat, munasarju ja munajuhasid. Räägi talle, mida sa läbivaatuse ajal tunned.

Ära unusta, et sul on õigus teada saada, mida arst läbivaatusel näeb, mida arvab, missuguseid analüüse võeti ja millal selguvad analüüside tulemused.

Kui läbivaatusel selgub, et muretsemiseks pole põhjust ja midagi tõsist ei leita, võid tunda kergendust ja rõõmu, et külastuse naistearsti juurde ette võtsid.


Milliseid analüüse ja uuringuid naistearsti läbivaatuse käigus tehakse?

Olenevalt sinu arsti juurde pöördumise põhjustest, otsustab arst läbivaatuse käigus, millised järgnevatest analüüsidest on vajalikud:

- tupelima bakterioskoopiline analüüs mikroskoobiga uurimiseks, et hinnata tupelima mikroobikooslust ja võimaliku põletiku olemasolu;

- mitmesugused uuringud sugulisel teel levivate haiguste kindlakstegemiseks;

- nn. PAP- uuring emakakaela rakkude uurimiseks, mille eesmärk on avastada vähimadki põletikulised või kasvajalised muutused. Väikesi muutusi, mida PAP-uuringu abil avastada saab, on alati kergem ravida, kui kaugelearenenud muutusi. Seepärast peaks PAP- analüüsi teatud aja tagant kogu elu jooksul kordama. Kui arst ei ole teisiti soovitanud, piisab tavaliselt paariaastaste vahedega PAP-analüüsi tegemisest.

- naistearst saab kindlaks teha rasedust, määrata vajadusel verest hormoonide sisaldust jms.
Vahel võib juhtuda, et tavapärase läbivaatuse käigus jääb mõni asi ebaselgeks ja vajab täpsustamist. Sellisel juhul võib arst soovitada ultraheliuuringut. Selleks kasutatakse spetsiaalset väiksemat andurit tupe kaudu (vaginaalne ultraheliuuring) või suuremat vaatluseks läbi kõhu eesseina. UH näitab siseorganite must-valget kujutist, mida Sa ka ise ekraanil näha saad. Uuring on valutu, ei nõua erilisi ettevalmistusi ja tulemus selgub kohe. UH abil on võimalik näha ka üsna väikesi muutusi - näiteks mõnemillimeetrist lootemuna emakaõõnes.


Kui sageli käia naistearsti juures edaspidi?

Kui sinu arst ei soovita teisiti ja sul pole mingeid kaebusi oma tervise osas, tuleks läbivaatusel käia kord aastas. Kahtluse korral ja haigustunnuste esinemisel tuleb arsti juurde minna aega viitmata.


Naistearsti võiksid külastada ka siis, kui:

- soovid olla kindel, et valitud rasestumisvastane meetod sulle sobib ning et kasutad seda õigesti;
- et avastada võimalikult varakult emakakaela või rinnakasvajaid;
- et kontrollida kaalu ja vererõhku;
- kui oled olnud kaitsmata vahekorras vms.

Kui hoolid enda ja oma partneri ning tulevaste laste tervisest, võiksid visiidid naistearstile saada regulaarseteks, meeldivateks ja kasulikeks.