 |
Uudised |
 |
|
|
Light&Love rahvusvaheline noortelaager 2010 toimub Lätis
19 - 24 juulini toimub Lätis projekti Light&Love rahvusvaheline noortelaager (Light&Love Summer School 2010: International follow-up youth camp). Eestist sõidab laagrisse kümme aktiivset projektiga seotud noort.
19. juuli 2010
Ilmus avameelne raamat seksist
Sellel nädalal jõuab poelettidele avameelne ja aus raamat seksist „Nii kuum on tunne! Noorte oma seksiraamat“(kirjastus Menu). Raamat räägib piinlikkuse ja valehäbita seksist ja kõigest sellega liituvast: tunnetest, suhetest ja igatsusest, tervisest ja arsti läbivaatusest, tõest ja müütidest, eneseusaldusest ja õigusest oma kehale. Lõbusate illustratsioonidega raamat kirjeldab seksuaalset arengut ning rõõme ja riske, mis kaasnevad seksiga.
1. juuni 2010
|
|
| |
   
Millist rasestumisvastast meetodit eelistad?
Tulemused
|
|
|
|
Mis on HIV ja AIDS?
27.08.2008
Sisukord:
Mis on HIV ja AIDS?
Kuidas HIV levib?
Kuidas HIV ei levi?
Lähemalt HIV levikuviisidest ja ennetamisest:
1)HIV seksuaalne levik
2)Kontakt HIVga inimese verega
3)Emalt-lapsele HIV levik
HIV testimisest
HIV nakkuse kulg
HIV ravist
Kui minu sõbral on HIV?
Milline on Eestis HIV olukord?
Mis on HIV ja AIDS?
HIV (ingl. keeles Human Immunodeficiency Virus) on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest.
Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad kujunema haiguslikud nähud ning sellest veel aastaid hiljem võib välja kujuneda AIDS.
Kuigi HI-viirus ei ole organismist välja ravitav ning siiani ei ole leitud HIV-vastast vaktsiini, siis tänapäeval ei loeta HIV-d enam surmavaks nakkuseks vaid krooniliseks haiguseks, kuna AIDSi välja kujunemist on viiruse vastase raviga võimalik kümneid aastaid edasi lükata.
HIV-ga inimene on HI-viirusega nakatunud inimene, ka HIV-positiivne.
AIDS (ingl. keeles Acquired Immunodeficiency Syndrome) on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. AIDS ehk HIV-tõbi on HIV-nakkuse lõppfaas.
AIDSi väljakujunemisel on inimese kaitsesüsteemi töö tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele (ka sellistele, mida terve kaitsesüsteemiga inimesed haruharva põevad ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jm).
NB! Olulised faktid:
Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS.
- Inimesele peale vaadates ei saa öelda, kas ta on HIV-positiivne või mitte, kuna inimene võib aastaid olla viiruse kandja ja tunda ennast täiesti tervena.
Kuidas HIV levib?
HIV levib nakatunud inimeselt nakkuseta inimesele kolmel viisil:
- seksuaalsel teel
- otse verekontaktil
- emalt-lapsele
Kuigi HI-viirust leidub peaaegu kõigis HIV-ga inimese keha kudedes, levib viirus ühelt inimeselt teisele ainult:
- vere (ka menstruatsioonivere)
- seemnevedeliku ehk sperma (ka eelsperma)
- tupevedelike ja
- rinnapiima kaudu ...
... ja ainult siis, kui HIV-ga inimese eelnimetatud kehavedelikud satuvad terve inimese vereringesse.
Sissepääs teise inimese vereringesse võib toimuda tupe ehk vagiina, päraku ehk anuse, suguti ehk peenise või lahtiste haavade ja veresoonte kaudu.
HIV-st võib olla ohustatud igaüks, see ei sõltu sellest kes Sa oled, vaid sellest kuidas Sa käitud. Laialt on levinud valearusaam, et HIV levib ainult kitsaste riskirühmade hulgas (näiteks prostitutsiooni kaasatud, süstivad narkomaanid). Riskiv käitumine, näiteks kaitsmata seksuaalvahekord, on see, mis seab inimesi ohtu, mitte tema kuulumine mingi sihtrühma hulka.
NB! Oluline fakt:
- HIV nakatumine ei olene sellest, kes Sa oled, vaid sellest kuidas Sa käitud.
Kuidas HIV ei levi?
Sul ei ole võimalik HIV-d saada kodumajapidamises, ühistranspordis, töö- või koolikeskkonnas toimuvate igapäevaste tegevuste käigus, kuna HIV ei levi õhu ja vee kaudu. HI-viirus ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda.
Sa ei saa HIV-d käteldes, kallistades, suudlemisel, köhides või aevastades, sääse- või mõne muu putuka nõelamisel, kuna HIV ei levi pisarate, higi, uriini või sülje kaudu.
Kui HIV leviks teistel viisidel (näiteks õhu, vee või putukahammustuse kaudu), oleks HIV juhtude muster maailmas hoopis erinevam sellest, mida on täheldatud. Näiteks, kui putukahammustuse kaudu oleks võimalik nakatuda HIV-i, siis oleks palju rohkem HIV-ga lapsi ja vanureid.
HIV ei levi:
• kasutades ühiselt töövahendeid ― töö- või koolilaudu, toole, arvutit, telefoni;
• kasutades ühiseid ruume ― HIV-d ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, riietest;
• kasutades ühiseid joogi- ja toidunõusid ning söögitegemisvahendeid;
• kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel, kuna HIV ei levi pisarate, higi või sülje kaudu;
• HIV-ga inimesega koos sporti või trenni tehes jne.
Doonorina verd andes ei ole võimalik HIV-i saada!
HIV ei ole “pärilik” - iga loode (ka HIV-ga naisel) on alguses viiruseta.
Kas suudlemisel on võimalik nakatuda HIV-ga?
Suudlemisel HIV ei levi ning ei ole teada juhtumeid, et HIV-d oleks saadud suudlemisel sülje kaudu. Siiski tuleb arvestada, et kui inimesel on suus haav ja ta suudleb HIV-ga inimest, kellel on ka suus haav või haavand, siis teoreetiliselt on olemas võimalus HIV-d saada.
NB! Oluline fakt:
- HIV ei levi õhu ja vee kaudu, kuna HI-viirus ei suuda väljaspool inimese organismi elada ja paljuneda.
Lähemalt HIV levikuviisidest ja ennetamisest:
1) HIV seksuaalne levik
HIV levib seksuaalselt kaitsmata seksuaalvahekorras HIV-ga inimesega
a. tupe ehk vaginaalseksi
b. suu ehk oraalseksi või
c. päraku ehk anaalseksi ajal.
Kui HIV-ga mees on seksuaalvahekorras naisega ega kasuta kondoomi, võib mehe seemnevedelik kanda viiruse naise vereringesse läbi haava või marrastuse, mis võib olla nii väike, et naine ei ole selle olemasolust teadlik.
Kui HIV-ga naine on kondoomita seksuaalvahekorras mehega, siis võivad tema tupevedelikud kanda HIV üle mehe kehasse mõne peenisel oleva haavandi või kusejuha kaudu.
Kuigi HIV leviku risk suuseksi korral on väiksem, kui teiste seksuaalvahekorra liikide puhul, tuleb alati ka suuseksil turvaseksi vahendeid kasutada. Need aitavad vähendada nii HIV kui ka teiste seksuaalsel teel levivate haiguste nakatumise riski.
NB! Seksuaalsel teel leviva haigusega (STLH) inimestel on HIVsse nakatumise ja nakkuse edasi kandmise osas suurem risk, kuna nende suguelundite limaskesta kaitsevõime on vähenenud. STLHga inimesed peaksid end koheselt ravima, hoiduma seksuaalvahekorrast või harrastama turvalist seksi ning oma partnereid nakkusest teavitama.
Ennetamine:
Harrasta ainult turvalist seksi ja kasuta seksuaalvahekorra ajal alati turvaseksi vahendeid:
• meeste kondoomid
• naiste kondoomid
• turvakile (Ennetamaks HIVi edasikandumist, tuleks suuseksi ajal kasutada kondoomi või turvakilet (õhuke nelinurkne kiletükk, mitte kasutada koos spermitsiidide või mittesöödavate libestusainetega)).
• libestusaine kasutamine (kuigi enamus kondoome on libestusainega kaetud, võib turvalisuse huvides alati vajadusel lisaks kondoomile kasutada libestusainet, seda eriti anaalseksi korral, eesmärgiga hoiduda limaskesta vigastustest ja marrastustest, mis võivad kuivuse korral tekkida). NB! Kasuta ainult vee-põhiseid libestusaineid
HIV seksuaalsel teel ülekandumise riski saab vähendada, kui:
a) inimesed kas ei harrasta seksi, või
b) nakatumata inimesed seksivad ainult omavahel või kui
c) inimesed harrastavad turvalist seksi kasutades alati seksuaalelu elamisel turvaseksi vahendeid.
Turvaseksis ehk kaitstud seksuaalvahekorras kasutatakse meetodeid (meeste ja naiste kondoomid, turvakile, libestusaine), mis vähendavad seksuaalsel teel levivate haiguste levimise ohtu.
Oluline on silmas pidada seda, et nende meetodite kasutamisel me vähendame nakatumise riski, kuid ei kõrvalda seda täielikult. Turvaseksi meetodid aitavad kaasa ka soovimatust rasedusest hoidumisel, kuid tänapäevased rasestumisvastased vahendid annavad selles osas tunduvamalt tõhusama kaitse.
Enamus rasestumisvastastest meetoditest ei paku kaitset seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes ning kondoomid ei paku piisavat kaitset soovimatu raseduse vältimiseks.
Kõige tõhusam on kasutada nn topeltkaitset - kasutada korraga rasestumisvastast meetodit (pillid või tuperõngas või plaaster vm) ja turvaseksi meetodeid, nii oled teinud parima enda ja oma partneri kaitsmiseks nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate haiguste eest.
Turvaseksi kasutamine näitab, et Sa hoolid nii enda kui ka oma partneri tervisest. Kondoomi poest ostmine võib tunduda raske või piinlik ning ka kondoomi kasutamisest partneriga rääkimine võib tunduda keeruline. Kui Sa ei ole valmis oma partneriga kondoomi kasutamisest rääkima, siis ei ole Sa võib-olla veel ka valmis seksuaalvahekorraks temaga? Suhetest, seksist, uimastite kasutamisest ja kondoomidest rääkimine enne, kui Sa otsustada astuda seksuaalvahekorda on üks võimalus kaitsta oma tervist.
2) Kontakt HIVga inimese verega
HIV-ga inimese verega otsekontakt võib HIV-ga nakatumine toimuda:
a. ühiste nõelte ja süstalde kasutamisel narkootikumide, ravimite, jms. süstimisel;
b. HIV-ga inimese kehavedelikega kaetud nõelte jm meditsiiniliste vahenditega intiimsel kokkupuutel (näiteks kutsetöö käigus);
c. nakatunud vere ülekandel või organite siirdamisel.
NB! Viimane võimalus on tänapäeval nullilähedane, kuna kogu doonorveri ja doneeritud organid testitakse HIV suhtes.
HIV võib üle kanduda ka siis, kui inimese nahk on katki või kui naha augustamiseks kasutatakse steriliseerimata nõelu, süstlaid, raseerimisnuga, nuga või mingeid teisi vahendeid, millel on HIV-ga inimese kehavedelikke.
Kõige suurem oht HIVi nakatuda on inimestel, kes jagavad uimastite süstimisel teistega süstimisvarustust. Lisaks kahjustab uimastite tarvitamine inimese otsustusvõimet ja võib seeläbi soodustada riskivat seksuaalkäitumist, nagu näiteks kondoomi mittekasutamist.
Ennetamine:
a) Narkootikumide süstimel peab alati kasutama puhtaid nõelu ja mitte kunagi kasutama teiste inimeste nõelu, süstlaid vm süstimisvahendeid.
NB! Kui Sa tead, või kahtlustad, et Su seksuaalpartner kasutab süstimise teel uimasteid, ei tohiks te kunagi harrastada kondoomita seksi.
b) Meditsiinilistel jm protseduuridel tuleb alati kasutada ühekordseid süstlaid ja nõelu, desinfitseerida instrumente ning inimeste kehavedelikega kokkupuutel kasutada alati kaitsekindaid ja –prille.
c) Doonorveri ja doonororganid tuleb alati testida HIV-le.
3) Emalt-lapsele HIV levik
Igal naisel on õigus saada lapsi ning HIV-ga naised ei ole siin erandiks. Otsus lapse saamise küsimuses on väga isiklik ja seda ei tohiks mõjutada või muuta HIV, kuid igal juhul võiks see otsus alati olla läbimõeldud ja laps soovitud. Kuigi HIV levikut emalt tulevasele lapsele ei saa täielikult vältida, leidub tänapäeval küllalt võimalusi, kuidas nakatumisriski oluliselt vähendada.
HIVga emalt lootele või imikule võib HI-viirus levida kolmel viisil:
1. raseduse ajal läbi platsenta;
2. sünnituse käigus loote kokkupuutel HIV-ga ema kehavedelikega;
3. rinnapiimaga toitmisel.
Aastatepikkuse kogemusega on kindlaks tehtud, et rasedus ei kiirenda naise HIV kulgu ja HIV ei muuda normaalse rasedus kulgu. Tüsistused nii ema kui loote tervisele võivad esineda, kui emal esinevad HIVga seotud kaasuvad haigused (näiteks erinevad viirusnakkused jne). Raseduse ajal võetakse kasutusele kõik võimalused, et kaasuvaid haigusi ennetada.
HIV ei kahjusta loote arengut. Peamine oht, mida HIV võib raseduse ajal tekitada, on loote nakatumine. Seda riski on võimalik oluliselt vähendada kui rakendada kõiki emalt lapsele HIV leviku ennetamise meetodeid.
Ennetamine:
Raseduse planeerimine ja selle kulu jälgimine - naistearsti tuleks külastada enne rasedaks jäämist. Kui HIVga naine avastab, et ta on rase, siis võiks ta võimalikult vara pöörduda naistearsti ja infektsioonhaiguste arsti vastuvõtule, kuna kolm esimest raseduskuud on loote arengus väga tähtsad. See on aeg, mil kõik loote suuremad organsüsteemid välja kujunevad.
NB! Kõik rasedad on Eestis alates 12. rasedusnädalast ravikindlustusega kaetud. HIV-ga naise raseduse jälgimine Eestis toimub naistearsti, infektsioonhaiguste arsti ja naise enda tihedas koostöös.
Rasedusaegne emalt lapsele HIV leviku ennetamine - HIV leviku ennetamise ravimi andmist alustatakse HIV-ga naisele pärast raseduse esimest kolmandikku ehk peale 12. rasedusnädalat ning antakse kogu ülejäänud raseduse ajal. Tänapäeval on kasutusel mitmeid emalt lapsele HIV levikut ennetavaid ravimeid ning iga HIV-ga raseda puhul valitakse ennetav ravim individuaalselt. Ennetavat ravi alustatakse kohe kõikidel nendel HIV-ga rasedatel, kes pöörduvad rasedusega arvele võtmiseks alles raseduse hilisemates etappides.
Sünnitus - Sünnitusviisi valik tehakse alati individuaalselt. HIVga naistele soovitatakse keisrilõikega sünnitust, kuna sellisel juhul on imiku otsene kontakt tulevase ema kehavedelikega kõige väiksem ning sünnituse ajal nakatumise risk kõige väiksem.
Imiku toitmine ja ennetav ravi - HIVga naise rinnapiim sisaldab HI-viirust. Seetõttu soovitatakse tungivalt HIV-ga naistel vältida oma imiku rinnapiimaga toitmist ning alustada kohe toitesegude kasutamist. Imiku toitesegud on saadaval suuremates toidupoodides ja kõigis apteekides.
Kas lapsel on HIV või mitte?
Sellele küsimusele lõpliku vastuse saamine võib aega võtta kolmest kuust kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul võetakse lapselt regulaarselt vereanalüüse. HI-viiruse kandlust tehakse kindlaks HIV-antikehade testiga, mis kõigil HIVga naistelt sündinud lastel on alguses positiivne, kuna laps saab sündides kaasa ema antikehad ning võtab mõnda aega, mil lapse keha neid ise tootma hakkab. Ema antikehad kaovad lõplikult lapse verest 18. elukuuks.
HIV testimisest
HIV-testi tuleks teha kindlasti kui Sa,
• oled olnud kaitsmata seksuaalvahekorras;
• oled olnud vahekorras inimesega, kellel on olnud mitmeid seksuaalpartnereid;
• põed või oled põdenud mingeid teisi seksuaalsel teel levivaid haigusi;
• oled õnnetusolukorras puutunud kokku teise inimese verega;
• oled rase;
• kasutad teiste süstlaid ja nõelu või oled olnud vahekorras inimesega, kes on kasutanud teiste süstlanõelu;
• oled täheldanud endal üht või mitut järgmistest haigusnähtudest: suur (põhjuseta) kaalukaotus, nädalaid kestev väike palavik ja/või kõhulahtisus, öine higistamine, pikaajaline kuiv köha, suurenenud lümfisõlmed kaelal, kaenlaalustes ja/või kubeme piirkonnas.
HIV testimine on vabatahtlik ja seda võib teha ainult inimese nõusolekul. Eestis tehakse HIV-testi vereanalüüsist ja sellele peaks eelnema ja järgnema alati nõustamine. Nõustamise käigus saadud info ja teadmised võimaldavad Sul teha teadvustatult otsuseid nii HIV-testimise kui ka oma enda käitumise suhtes.
HIV-testi on võimalik teha:
- tasuta ja konfidentsiaalselt kuni 24. aastastel (kaasa arvatud) noortel kõigis Amor noorte nõustamiskeskustes üle Eesti.
- anonüümselt ja tasuta AIDSi nõustamiskabinettides.
- pere- või eriarsti (näiteks günekoloog või naha-suguhaiguste arst) juures.
Kõigis kehavedelikes, kus HI-viirust leidub, on seda võimalik määrata, kuid kõige enam kasutatakse testimiseks verd, sülge ja seljaaju vedelikku.
Esmase HIV-testiga määratakse inimese kehas HI-viiruse vastu tekkivaid antikehasid. Keskmiselt tekivad need 4-6 nädalat peale võimalikku nakatumist, kuid mõõdetavate antikehade tekkimine võib organismis aega võtta kuni kuus kuud. Viiruse vastu antikehade tekkimist organismis nimetatakse serokonversiooniks ning perioodi nakatumisest kuni viiruse vastu antikehade tekkimiseni aknaperioodiks.
NB! Aknaperioodil on inimene võimeline teisi nakatama, aga ei ole veel võimalik kindlaks teha, kas ta ise on HIV-positiivne või mitte.
Negatiivne testitulemus tähendab tavaliselt seda, et inimene ei ole HIVi nakatunud. Siiski peaks ennast kuue kuu möödudes uuesti testima, eriti juhul kui viimase poole aasta jooksul on riskivalt käitutud, kuna immuunsüsteemil võib mõõtmiseks piisava hulga antikehade tootmine võtta aega kuni kuus kuud.
NB! Oluline fakt:
- Inimene on nakkusohtlik praktiliselt nakatumise hetkest, mil HIV-test ei pruugi nakatumist veel näidata.
HIV nakkuse kulg
Kui inimene on HIVga nakatanud, siis hakkab esmalt viirus organismis vabalt paljunema, kuna keha kaitsesüsteem (immuunsüsteem) ei ole viiruse vastu kaitsekehasid (antikehad) välja töötanud.
Mõne nädala möödudes nakatumist võib välja kujuneda nn äge esmane HIV nakkus, mis 90% juhtudest kulgeb haigusnähtudega. Haigestumine kestab 1-2 nädalat ja meenutab tavalist külmetust, grippi või muud viirusnakkust. Kuna kõik haigusnähud on sarnased tavalisele viirusnakkusele, siis enamus HIV-ga inimesi ei oska seda seostada mõned nädalad tagasi toimunud võimaliku nakatumisega.
Ajapikku töötab keha viiruse vastu välja antikehad, viiruse hulk veres väheneb ning tekib HIV nakkuse teine periood ehk krooniline haigusnähtude vaba periood. Mõningatel HIV-ga inimestel võivad sellel perioodil olla suurenenud lümfisõlmed mõnes keha piirkonnas. See periood võib kesta aastaid, inimene tunneb ennast täiesti tervena, kuid viirus jätkab organismis paljunemist ning inimese kaitsesüsteemi (immuunsüsteemi) kurnamist.
Kolmas periood HIV nakkuse puhul on varane haigusnähtudega HIV. Hiljemalt sellel perioodil tuleks alustada viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga. Kui selles perioodis ei alustata ravi, kujuneb mõne aastaga välja HIV-tõbi ehk AIDS st inimese loomulik kaitsesüsteem on viiruse poolt niivõrd kahjustatud, et ei suuda haigustekitajatega võidelda ja inimene haigestub väga kergesti erinevatesse haigustesse.
HIV ravist
HI-viirust inimese kehast välja ravida ei ole tänapäevaste vahenditega veel võimalik ning HIV-vastast vaktsiini pole veel avastatud. Küll on haigusnähtude tekkimist ja AIDSi väljakujunemist HI-viirusevastase ravi ehk antiretroviirusraviga võimalik pikaks ajaks edasi lükata.
Viirusevastase raviga püütakse nii aeglustada viiruse paljunemist inimese organismis kui ka säilitada ja taastada inimese kaitsesüsteemi. Et ravi toime oleks tõhusam kasutatakse nn kombineeritud ravi ehk korraga mitmeid erinevaid ravimeid, mis mõjutavad viirust erinevatel viisidel ja kohtades. Ravi hakkavad inimesed vajama alles mitmeid aastaid peale viirusega nakatumist ning alustamiseks on spetsialistide poolt välja töötatud kindlad kriteeriumid. Kui ravi on alustatud, siis peab inimene antiretroviirusravil olema elu lõpuni.
Kõigile HIV-ga inimestele, ka ravikindlustust mitte omavatele, on Eestis antiretroviirusravi selle vajalikkuse puhul tasuta.
Kui minu sõbral on HIV?
HIV ei levi sõbrustamisel. Kuna HIV igapäevaste tavategevuste käigus nagu koos koolis, trennis või kinos käimine jne ei levi, siis pole Sinul ka ohtu oma HIV-ga sõbralt viirust saada. Samuti ei levi HIV kätlemisel või kallistamisel või koos süües.
Samas on Sinul väga palju võimalusi oma HIV-ga sõpra aidata. Neist olulisim on olla lihtsalt SÕBER.
Eestis on mitmeid organisatsioone, kuhu Sa saad oma sõpra abi ja toetuse saamiseks suunata, põhjalikumat infot erinevate võimaluste kohta leiad Eesti HIV-positiivsete võrgustiku kodulehelt: www.ehpv.ee
Milline on Eestis HIV-olukord?
Eestis avastati esimene HIVga inimene 1988. aastal. Esimesel aastakümnel registreeriti meil kokku alla 100 HIV juhu. 2000. aasta teisel poolel olukord muutus – Ida-Virumaal suurenes järsult HIV registreerimine. 2000. avastati 390 ja 2001. aastal 1474 HIV juhtu, peamiselt Ida-Virumaal ja Tallinnas süstivate narkomaanide hulgas.
2007. aasta lõpuks oli Eesti kokku registreeritud 6364 HIV-juhtu, neist 2007. aastal 633 juhtu, kuid tegelik nakatunute arv võib olla isegi kuni kaks korda kõrgem. Enamus (pea 90%) uutest HIV-juhtudest registreeritakse Ida-Virumaal ja Tallinnas, kuid kõigis Eesti maakondades on HIV juhte registreeritud. Pea iga teine uus HIV-juhtum avastatakse kuni 24-aastaste noorte hulgas. Kui HIV epideemia algperioodil olid enamus nakatunud mehed (80% aastal 2000.), siis 2007. aastaks on vahekord peaaegu võrdsustunud - 41% HIV juhtudest registreeriti naiste hulgas.
Kuigi HIV leviku viiside kohta täpseid näitajaid Eestis tuua ei saa, siis AIDSi nõustamiskabinettide andmetel tuginevalt saab öelda, et HIV levib järjest enam seksuaalsel teel.
Jooksvalt saad HIV-statistikat Tervisekaitseinspektsiooni koduleheküljelt: www.tervisekaitse.ee rubriigist „Nakkushaigused“.
|
 |
 |
|
 |
|
